insta2_1

April 7, 2015 Uncategorized

IMG_0005_1

October 20, 2013 Uncategorized

Huvitav ilm on – vahepeal paistab päike, siis sajab vihma või rahet ja siis jälle paistab päike, selline kevadine kõikuv meeleolu.

Ma olen jõulu pidanud, ehteid riputades mõelnud, et miks ma seda ikkagi teen ja lubaduse andnud, et ei tee seda uuesti enne, kui tean, miks ma seda teen. Milleks neid ehteid riputada? Sest on jõulud? Mh? Tundsin, et tahan järgmine aasta jõulusid teistmoodi tähistada. Rääkisin Michaelile ka ja ta ültes, et tal sama tunne. Vaatame, mis mõtted ja tunded meil järgmine aasta seoses Jeesuse sünniga tulevad. See, kui ma pööripäevade ajal naistega kokku sain ja me metsas lõket tegime ja laulsime, kui me Maad ja Päikest ja Kõike tänasime, siis see tundus mulle väga loogiline, ei tekkinud küsimust, et misjaoks? On see ikka õige viis? Ennast punni söömine ei ole just kõige fantastilisem viis tänada ja endaga kontakti saada. Pigem kaob igasugune kontakt ära. Võibolla on hoopis hea jõulude ajal nälgida ja siis pärast süüa, vot siis tuleks tänutunne ka paremine välja! 🙂 Aga jah, tänutunne ja armastus ei ole ju midagi, mida vaja välja pressida, esile kutsuda, leiutada, see on rangelt vabatahtlik. Mul on lihtsalt väike küsimus, et kuidas jõulude mõtet selgemaks teha enda jaoks.

Nüüd ma lähen vaatan isiklikult seda ilma, äkki teen mõne pildi ka.

 

 

December 27, 2012 Uncategorized

Mõni päev lihtsalt on selline, et olen nii tegus ja tööga hõivatud, et ei jõua muud süüa, kui eelmise päeval tehtud leivasuppi.

November 5, 2012 Uncategorized

October 24, 2012 Uncategorized

September 29, 2012 Uncategorized

Siin ma nüüd siis istun, üksinda, M. läks Rootsi Irise kursusele, mina veel kusagile ei lähe. Õue võiks küll minna. Aga järgmisel nädalal algab kõik see suvematk – Rootsi (mu numpsud Solvikis lõpetavad II klassi), siis Eesti, siis Eestist sõidan üheks nädalaks jälle Rootsi (primaarmängu kursus), siis tagasi Eestisse, vahepeal koju Berliini, siis mine sa tea äkki veel Prantsusmaale (Gennetines) ja siis jälle Rootsi (IP, Merete-muti filmimine), kust ma tulen koju tagasi ja püsin ehk korraks (vist). Aga täna ma istun täitsa üksi. Ja mõtlen, mis inimesi ma kõik kohtan varsti Rootsis ja Eestis. Umpa-dümpa bänd mängib poola baaris laiska rokki, mina olen vähe kurblik. Sest ma olen ju üksi siin ja teised uluvad rokki. Kui ma oleks normaalne inimene, siis ma läheks ka baari, võtaks ühe õlle, nõksutaks pead muusika taktis ja oleks tsill. Aga ma olen mingi kuramuse antroposoof. Ma söön nüüd parem pitsajääke, see on ka suht normaalne.

May 31, 2012 Uncategorized

Aeg hakkas järsku eriti kiirelt minema, pärast kõike seda pikka primaarmõtisklust ja puhastust võtsin jälle kujundustöö ette, peadpidi css-i ja wordpressi, vahepeal sundisin end ikka õue ka minema, et ma liiga arvuti nägu ei läheks. Varem sain nagu rahulikult jalutada, nüüd siblasin ma ruttu oma jalutusringi ära, et saaks juba edasi wordpressida.

Nii ma olen siin nädalakese tegutsenud, olen oma järjekordse lehe valmis saanud, tegelikult küll ühe osa sellest lehest (portfolio) ja seoses sellega olen natuke maha rahunenud. Saan jälle normaalselt jalutada. Ühel päeval oli arvuti mulle sellega abiks, et ei töötanud, hakkas mingeid erroreid näitama sisselülitamisel, lõpuks ei ühendanud klaviatuuri ja ma olin solvunud. Ütlesin talle, et seda oligi sust oodata, järgmiseks ostan mäki! Aga abi oli sellest sesmõttes, et oli laupäev ja oligi vaja muid asju teha, mitte just väga VAJA, aga oli HEA teha muid asju, näiteks pahteldada seinaauke rahulikult, koristada, pesta pesu, kuulata järjekordset Jaagu “Fantaasiat”. Michael tuli õhtul koju ja ühendas klaviatuuri teise USB auku ja oligi kõik korras jälle. Njah. Nüüd lähen kõnnin linnas ringi, sest veri ei liigu ja käed on külmad ja nii pole hea töötada.

Pildid sellest, kuidas Michael mulle arvutit õpetab:

May 14, 2012 Uncategorized

Paastuga olen ühelepoole saanud, elurütmi on lisandunud aeglane enese liigutamine ehk võimlemine, mida ma suudan esimest korda elus rahulikult nautida, olen ju ennegi pool-jooga-võimlemist teinud, aga kuidagi kiirustades ja liiga kramplikult punnitades, soovides nagu, et kõik oleks juba tehtud ja korras. Nüüd venitan ma end natuke siit ja siis natuke sealt, liigutan nii ja naa ja tunnen, kuidas lihased ja soolikad rõõmustavad, pole mulgi muud rõõmuks vaja kui üks soolika rõõm. Nüüd kuulan Johansoni J. Fantaasia järelsaadet ja loon sidet.
Koos selle paastuga tuli välja ka teema, et kas ma peaks midagi tegema selleks, et keegi olla. Vastus oleks, et jah, kui ma KEEGI olla tahan, siis ma peaks kindlasti MIDAGI tegema. Aga selleks, et olla väärtuslik Inimene, ei pea ma mitte midagi tegema. Kujutad ette? Ma olengi juba väärtuslik, ükskõik, kui palju ma teen või kui vähe või kui valesti või hästi, ei muuda see minu väärtust inimesena. Hmm. Ma olen terve elu teinud selleks, et olla keegi, et olla hea, et saada tähelepanu, et selle kaudu olla õnnelik, aga ühel hetkel sai kõrini ja mõtlesin, et ma ei viitsi joosta, ma ei taha keegi olla, ma ei taha suuri asju teha, tahan lihtsalt vaikselt olla. Imelik. Nüüd olen ma pool aastat saanud magada ja lihtsalt olla ja oodata, et tuleks mu enese tahe, soov. Sest see on nii ära trikitatud, et ma ei saa üldse aru, millal ta on ja millal mitte. Mulle ei mahu pähe, et ma ei PEA mitte midagi tegema. Koguaeg olen ma ennast sundinud mingis hirmsas ärevuses, et muidu juhtub kohe midagi halba. Nüüd olen ma tegelenud sellega, et olen seda halba ette proovinud kujutada. Mis siis saab, kui ma mitte midagi ei tee ja kõik kaotan? Heaküll, olen siis tänaval ja seisan seal ja mõtlen, et mis saab. Saab see, et lähen esimese sõbra juurde ka küsin, et kas süüa saab. Ja siis kui kõht täis, hakkan edasi mõtlema. Muud ei olegi. Mis tunne see on, kui ASJU enam ei ole? Midagi eluohtlikku selles küll ei ole. Süüa ma saaks, ma oskaks endale ööbimiskoha orgunnida, ma oskaks inimestega suhelda. Veekraanid on isegi tänaval olemas, vee peal elamisest ma nüüd juba natuke tean. Et siis kõik on ok. See olekski see kõige õdsem asi, mis võib juhtuda? Või see, et satun millegipärast vanglasse? Jestas, seal oleks mul ka palju teha, tore see ei oleks, aga ellu ma jääks.

Nii olen ma sobranud nendes primaarmõtetes, sisendanud endale, et tulevik ei ole hirmus asi, olen kujutanud ikka ja jälle ette seda, mis juhtub, kui ma kõik kaotan, kujutanud ette, mis saab, kui raha otsa saab. Hetkel on mul hunnik juurvilju ahjus küpsemas ja kõik on head lõhna täis. Asi on rahulolus. Kas ma suudan rahul olla juurviljaga, või tahan ma midagi veel? Kas ma suudan tänaval elades rahul olla olukorraga, või hakkan ma süüdistama, vihkama, kartma… Kui ma olen rahul, siis töötab pea paremini ja ma suudan midagi välja mõelda, et edasi minna, ma näen selgelt, kui ma süüdistan, vihkan, kardan, on mu selge pilt segatud ja kõik hakkab painama. Mis saab, kui me ei pea midagi tegema? Eks me vist tükk aega ei tahaks midagi teha, sest oleme raha pärast, teiste pärast pidanud nii palju tegema, et vastumeelsuse sein on vahele kasvanud, aga kui see sein maha toksida, siis ma arvan, et me oleme loomult tegutsejad ja niisama passida ei taha. Lapsed ei saa ju üldse paigal olla, nad tahavad koguaeg teha, see tahe pressitakse lihtsalt ühel hetkeks sundluseks, aga see on juba pikem lugu.

J. teeb Dylanist saadet, tundub nii. Laseb enamasti sealt plaatidelt, mis ta mult on saanud. Hea kogumik, peab ütlema.

May 7, 2012 Uncategorized

Teen 7. päeva paastu ja tunnen, et aitab küll. Hakkab liiga piinamisele sarnanema, alguses sellist tunnet ei olnud, alguses olin ma endaga rahul  – käisin tegin pikki jalutuskäike, võimlesin, arutasin Michaga oma eluprobleeme lahti. Aga siis tuli isu! Nälga ikka pole, aga see ISU. Ma tarkpea sattusin kuidagi kokandusblogisse, kust ma hakkasin siis retsepte valima (täitsa loll), ise vaatsin neid hõrgutavaid pilte ja ei suutnud ära imestada, kui palju häid toite olemas on. Sinna blogisse sattumine ei olnud üldse mõttekas. Ma saan aru, miks paastu tegemiseks on hea laagrisse või kuhugile kõrbesse minna, seal ei ole mingit informatsiooni söögist, ei ole  toidulõhna, mida ma siin tänavatel kõndides tunnen. M. õnneks ühines ka minu paastuga, nii et kodustest toidulõhnadest pääsesin, mis on suur asi, sest kodune toit on meil lihtsalt  kõige-kõige parem. Meil on superhea spelta maheleib, kuhu peale läheb superhea… tundub, et ma hakkan ennast jälle piinama siin.

Huvitav on tegelikult see, et see saadanasigidik ISU, see tuleb imelikul kombel söökide järele, mis ei ole üldse mulle kasulikud: majonees, croissant, CROISSANT, kebab, friikartulid jne, ühesõnaga täiesti tühi toit. Ühel hetkel ma mängisin seda saadanasigitikust Isu Michale, et demonstreerida, kuidas need deemonid minu ümber tiirlevad, läksin talle nii lähedale, et meil oli üks sentimeeter ninade vahel ja siis ma rääkisin talle õhinal, meelitavalt, fanaatiliselt, et “haaaaa, siin ma olen: friikartul majoneesiga, haaa, kas sa oled mind unustanud, kas sa proovid mind ignoreerida, ehehee heaküll, proooovi sa, aga kuidas oleks küüslauguleivaga, soolavõiga suussulav sai ja mahlane hamburger, mah la ne mait sev SUPER hea hamburger, haaa…” aga ma kaugemale ei jõudnudki, M., kes ka paastus, ütles, et sai juba aru küll.

Ma tegelikult olen mõeldnud siin toidu üle, selle üle, et kui oluline on, et sa tead, kes on toidu kasvatanud, kes on selle valmistanud. Olen teinud valiku süüa mahetoitu, õnneks ei pidanud ma M.ga vaidlema selle üle, see oli tema elustiilis juba sees. Sest nii kerge on öelda, et mahetoit on lihtsalt üks nali ja pettus, kust sa tead täpselt, kust see toit tuleb, kust sa tead, et see ikka päris mahe on jne. Ei teagi, usaldan. Usaldan oma maitset ja ma pean ütlema, et olen paari aastase treenimise käigus saanud selgeks, mis on solksöök ja mis on väärtsöök. Vahel on ka mahetoit solksöök. Solksöök on natuke karm nimi, aga ise ta tuli. Kui toit ei ole mahe, ei tähenda, et sellest midagi mulle kõlbulikku ei saa teha, saab ikka, inimesed teevad selle heaks läbi kokkamise. See solksöök kehtib pigem linna söögikohtadele, sest seal lisaks sellele, et tooraine tuleb ei-tea-kust, on vaja raha teenida, on vaja teenindada, on vaja saada võimalikult palju inimesi – ühesõnaga masstoodang, vorpimine, toidu loopimine siia-sinna. Sealne toit võib isegi hästi maitseda, aga pärast on kuidagi tühi tunne ja kõht on pahur.

Ohh, ja homme alustan ma kaerajoogiga, teen ühe pehme smuuti. Lõunaks söön M. müslit, mida ta hommikuti sööb. Tal on siin mitmevilja terad, mida ta jahvatab peenemaks ja siis paneb ööseks vette seisma, hommikul riivib sinna sisse õuna, lisab ema aiast saadud kreeka pähkleid ja koort ja ongi valmis. Mulle see plöks väga ei meeldi, aga ma arvan, et kui ma sinna veel mõned oma lisandid juurde panen, siis hakkab meeldima. Nii palju siis toidust ja paastumisest.

April 26, 2012 Uncategorized

Lappasin täna oma väikse TEA taskusõnastiku läbi, et leida saksakeelseid sõnu, mis oleks eesti keeles äratuntavad. Kui teil veel mõnda pakkuda on, olge lahked jagama.

AFFE/AHV, ALLEE, APPARAT/APARAAT, APPLAUS/APLAUS, ARGUMENT, ARMEE, ARZT/ARST, AUTO, AUTOATLAS, AUTOR, AUTOSTOPP, BANKROTT/PANKROT, BECHER/PEEKER, BENZIN/BENSIIN, BIRNE/PIRN, BILD/PILT, BLUSE/PLUUS, BRILLE/PRILLID, DAMM/TAMM, DOSE/TOOS, ECHT/EHTNE, HAI, HANTEL, HECKE/HEKK, IDEE, KABINETT, KACHEL/KAHHEL, KAI, KAJÜTE/KAJUT, KALENDER, KAMIN, KAMM, KANAL, KANALISATSION/KANALISATSIOON, KANISTER, KANNE/KANN, KAPSEL, KAPUZE/KAPUUTS, KARNEVAL, KARDINAL, KARNEVALSKOSTÜM/KARNEVALIKOSTÜÜM, KASSE/KASSA, OMLETT, PAAR, PAPPE/PAPP, PASSKONTROLLE/PASSIKONTROLL, PEDAL/PEDAAL, PFAND/PANT, PFANNE/PANN, POLSTER, POSTKARTE/POSTKAART, PROBE/PROOV, PROGRAMM, PUDER/PUUDER, PULVER/PULBER, PUMPE/PUMP, RAMMEN/RAMMIMA, RAUM/RUUM, REGEL/REEGEL, REGION/REGIOON, REISE/REIS, REISEPASS/REISIPASS, RUBRIK/RUBRIIK, SAAL, SARG, SCHAL/SALL, SCHINKEN/SINK, SKELETT, SPEGEL/PEEGEL, SPIRTUS/PIIRITUS, SPRITZEN/PRITSIMA, STALL/TALL, STÜCK/TÜKK, STUMM/TUMM, STUNDE/TUND, STURM/TORM, SÜLTZE/SÜLT, SUPPE/SUPP, TAKT, TARIF/TARIIF, TEE, TINTE/TINT, TREPPE/TREPP, TRUMPF/TRUMP, VERANDA, WURST/VORST, ZANGE/TANGID, ZEIGER/SEIER, ZELT/TELK, ZETTEL/SEDEL, KOMPOTT, KOMPROMISS, KONDITOR/KONDIITOR, KONFLIKT, KONGRESS, KORB/KORV, KORREKT/KORREKTNE, KORRIDOR/KORIDOR, KRAM/KRAAM, KRAMPF/KRAMP, KRAN/KRAANA, KRATZEN/KRATSIMA, KREM/KREEM, KUPPEL, LÄRM, LOCKE/LOKK, LOS/LOOS, MANÖVER/MANÖÖVER, MANTEL, MAST, MATTE/MATT, MEER/MERI, MEISTER, METALL, MÖBEL/MÖÖBEL, MODELL, MÜSLI, KASTEN/KAST, KELLER/KELDER, KETTE/KETT, KIOSK, KINO, KITTEL, KLAMMER/KLAMBER, KLAVIER/KLAVER, KLEID/KLEIT, KLIENT, KLOSTER/KLOOSTER, KOFFER/KOHVER, KOMMENTAR/KOMMENTAAR, KOMPASS, KOMPLETT/KOMPLEKTNE, KOMPLIMENT

April 1, 2012 Uncategorized

Sõnad, mida ma viimasel ajal õppinud olen:

PFLÜCKEN – noppima
STAUNEN – imestama
KNIPSEN – nipsutama, (fotosid) klõpsutama
SCHUMMELN – sohki tegema
VERRÜCKT – hull
EWIG – lõputu

March 18, 2012 Uncategorized