Sain vend Aronile ka nüüd lehe valmis. ORANTS.EE

Valitud päis on inspireeritud rinnamärkidest, mida Aron ja Maarja valmistavad ja müüvad. Orantsi logo on kunagi ammu teinud Elina Kasesalu.

Pean ütlema, et ma olen sedasorti kujundaja hetkel, kes teeb rõõmuga ainult siis, kui tellija teab, mida ta tahab. Kui mulle antaks lihtsalt töö ja öeldaks, et tee, mis tahad, siis ma ei oleks eriti rõõmus. Palju huvitavam on koos teha, koos arutada, saata pooleliolevaid asju, proovida teisest inimesest aru saada ja vaadata, mida mina sellest kõigest kokku oskan panna. Ma arvan, et töö ongi midagi sellist, mida me koos teiste inimestega teeme. Oma kõige kehvemad asjad olen just üksi teinud, kui teised pole protsessis sees olnud või pole lihtsalt asjast midagi arvanud.

Orantsi päiseprotsess:

I finished my brother´s website, was nice to learn new things again! 🙂 Here you can see different headers, what I tried until I found right variation.

March 28, 2013 Work

Sain Kalamatsi koduselehe valmis, mõtlesingi oma stiilile panna nimeks “homeypage”. Et oleks kodust hõngu ja et inimene tunneks, et ta tahab teada, kes selle toote või tegemise taga on. Panin Kalamatsi lehe päise facebooki ja sealt kirjutaski üks rootslane, et ta hea meelega läheks Esnasse külla neile, äkki nüüd võtabki end töölt vabaks kevade poole ja sõidab. See on just see, mis võiks juhtuda. Et inimesed saaks kokku, et tekiks ideede vahetused, uued mõtted, suhted, et me saaks üksteisest rohkem teada.

Panen siia üles juppe koduselehe tegemise protsessist:

päis1 päis2 päis3 päis4 päis5 päis6

 

fragmendid3 frgamendid1

fragmendid2

February 4, 2013 Work

Pakkusin facebookis kalendri tellimise võimalust, pakun siin ka, sest mulle meeldib neid teha, olengi nüüd mõned personaalsed kalendrid valmis saanud ja ära saatnud. Idee on selles, et inimene tellib kalendri ja mina valin temale mõeldes pildid, võibolla on need pildid mingil määral temaga seotud, võibolla ma lihtsalt valin tunde järgi sobivad. Täna tuli uus ports tühje kalendreid, homme hakkan pilte kleepima ja saadan järgmised ära ja siis lähen uue fotopaberi järgi. Fotopaberiks on väga hea matt Tecco paber (10 x 15), mis teeb värvid ilusaks sügavaks, ma olin nii õnnelik, kui selle paberi leidsin. Pildid on kinnitatud läbipaistvate fotoääristega, nii et foto saab kenasti ära võtta kalendri küljest ja kasutada kas postkaardina või panna raami või anda sõbrale. Kalendri hind on 15 eurot ja lisaks tuleb saatmiskulu. Tellimisi saab esitada m.urb.de ät gmail.com. Kui tahad fotosid mustale taustale, märgi see eraldi ära.

1

I made some calendars in last days, I already offered in facebook possibility to order calendar and I promised to choose photos personally. I got orders from my family and friends, so it´s more easy to choose for them because I know them well, but it would be interesting to make some of variations for people I don´t know… Photos are in size 10 x 15, printed on nice matte Tecco paper (I love this paper!), each image is fixed in photo corners so that you can take photo away and use it as postcard or put it into the frame or just give it away. Nice, or what? Price is 15 euros plus post cost. If you are interested, give your order: m.urb.de ät gmail.com. If you want to order calendar on black paper, mention is in the mail.

Siin on valik mu emale / This was selection for my mom (photos mostly from the places where she has been):

December 14, 2012 Work

Meile tuli ka lumi lõpuks, kohe valgem oli päeva alustada. Tegelikult on mul tunne, et seda pimedat aega ei ole piisavalt, tahaks, et detsember oleks kaks kuud, et jõuaks veel rahulikult mõtiskleda ja plaane teha, enne, kui kõik päriselt käima läheb. Tahaks, et see vana jada kestaks natuke veel. Võibolla on asi selles, et nüüd on 28 aasta kriis läbi tehtud ja kõik on nii teistmoodi, aga ma ei tea, kuidas siis täpsemalt. Aga no tõesti on teistmoodi. Millegipärast on järjest tulnud minu juurde inimesed, või olen mina millegipärast nende juurde läinud ja küsinud: “Mis sa arvad, kui teeks koos…” ja nüüd on nad reas: …Eesti keele päevad Berliinis, initsiatsiooni kohtumine naistele Eestis, primaarmängu kursus Berliinis, Picking Apples ühismaalimine Berliinis ja Iris Johanssoni kursus eestlastele Rootsis… kõik need kirjutatud eri värvi A4 paberite peale, vaatavad mind ja küsivad “mis sa minust arvad?”. Ma ei tea veel, kui palju neist päriselt teoks saavad, aga kirjas nad on. Paanikaks pole põhjust, mul on lubatud valesti teha, on lubatud vigu teha, on lubatud täitsa loll olla. Ise luban.

Paanikaga seoses – mulle kargas tśilli tükk silma nii, et ma arvasin, et see on klaasi tükk ja et nüüd olen ma silmast ilma. Kloppisin rõdul patju ja siis mõtlesin natuke agressiivselt ühte patja kloppides “tolm kõik välja!” ja siis just sellel hetkel otsustas üks väike tśillikübe mulle silma karata. Ta ei otsustanud rõdult alla hüpata ega üheski teises tuhandes suunas minna, ta tuli otse mulle silma. Michael pudistab seda tśillit vahel toidule. Ja nüüd oli see tükk mul silmas ja tunne oli, nagu mulle oleks klaasi tükk silma sisse lennanud – NII valus ja JUBE. Jooksin vannituppa ja lasin külma vett silmale, vahepeal kontrollisin peeglist, kas silm on alles. Kui oli alles, siis ma tulin selle peale, et ju see oli tśilli mitte klaas.

Dataa.

Täna tegin kõvasti tööd, toppisin oma 400 kirja ümbrikusse ja kleepisin ümbrikud kinni (mitte keelega), vahepeal vaatasin, kuidas lund sadas:

We have also snow now, it was much lighter to start my day. Actually I wish this dark time would last longer, then I can think peacefully about my plans before I really start to DO them. Last year was exactly other way round, I was really afraid of dark time, I had no idea, what is coming in my life in this big city. But now everything is differently, I passed my 28-year-crisis and everything is new, so new, I can feel it and see it. In some reasons some people came to me, or I went to some people and sayd: “Would you like to do … with me?”, and now there are here: … Estonian language days in Berlin, initsiation course for women in Estonia, course of original play in Berlin, Picking Apples art meeting in Berlin and Iris Johansson´s course for Estonians in Sweden… They all are written down on A4 papers, all they hang on my wall and all they are looking at me and asking in same time: “What are you thinking about me?” Let´s see how many of them will really come true, at least they are written down. No reason to panic, it´s allowed to fail, it´s allowed to make mistakes, it´s allowed to be totally stupid. I allow myself.

 

 

December 6, 2012 Berlin, Work

Käisin täna Esnas kitsedel külas, mul oli juba mõnda aega soov neid pildistada. Ma ei pidanud neis pettuma – tublid ilusad puhtad terved kitseplikad suhtlesid minuga täiesti vabalt ja panid kenama põse ette, kui pilti tegin. Tublid ja fotogeenilised. Nad sügasid tungivalt end vastu mu jalga. Tirisid mind püksisäärest ja sikutasid kummikuservast, tõmbasid helkurist. Kui teisele fotosessioonile läksin, siis teadsin juba – helkur taskusse peita, kampsuni serv jope alla, sall tihedalt ümber kaela. Ilm püsis ilus, alguses mõnusalt hajuvat hall, mis tegi kitse silmavaate sügavaks, hiljem oli päike ka väljas, mis pani kitse silma särama. Njaa, nendega võiks mõnikord terve päeva veeta mööda heinamaad kepseldes, sest kepselda neile meeldib. Puksida meeldib, hüpata ka. Aga see pole Aitale ja Jaanile just peamine asi, mis kitse väärtuslikuks teeb, neile on põhiline, et kits oleks terve ja hoiaks end vormis, siis annab ta ka head piima, millest saab teha veel paremat toorjuustu. Aitaga veetsin ma kõik selle aja, mil ma kitsedega polnud, tema segas magustoiduks toorjuustusid kokku – mustikatega, astelpajuga…mmm. Ma toitusingi terve päeva shokolaadi-astelpaju magustoidust. Hea päev oli!

 

October 4, 2012 Estonia, Photo session, Today, Work

Valmistun Eestisse minekuks, kökerdan kokku viimaseid töid, mida vaja teha, nt meepurgi silt isale, mis tuli lõpuks ei-tea-kuidas, unustasin mängeldes töötada ja siis muutus väike meepurgisilt maailma tähtsaimaks asjaks ja siis kõik see koorem hakkas rõhuma. Tunne on, et on jõle kiire, aga tegelikult ei ole.

Homme varahommikul hakkan minema, kõigepealt lendan Stockholmi, püsin terve päeva lennujaamas (sest Skavsta lennujaam on keset eimidagit), õhtul lendan Eestisse. Skavstas on tegemist küll, tõlkimist ja kirjutamist. Ma ju õpin rootsi keelt läbi tõlkimise, need tõlked ei kõlba eriti kuskile, aga keegi teine ka ei tee, nii et tegelikult tunnevad inimesed rõõmu, et midagigi on. Iris Johanssoni asjadega pusin enamasti, me ju teeme teise Maarjaga Irise kursust eestlastele, esimene kursus toimub küll alles aasta pärast, aga grupp on juba praktiliselt koos, tundus, et kõik juba ootasid, et millal selle kursusega alustatakse. Meil on nüüd Maarjaga töökõnelused skype´is ja läbirääkimised. Mulle meeldib Maarjaga töötada, tema on selgem nubrites ja faktides, mina lendan kosmosessse uute ideede järgi, kui vaja, ja kahepeale saamegi kõik vajaliku kokku.

Muud polegi praegu, näeme siis varsti.

 

White lines in the sky remind me that I´m on my way.

 

 

September 18, 2012 Today, Travel, Work