_MG_7189_1 _MG_7230_1 _MG_7128_1_MG_7274_1

February 8, 2014 Berlin, Food, Interior

Miks mitte teha nii nagu ma just tegin: võtsin panni, panin tulele, sortsutasin pannile päevalilleõli. Võtsin jupi ingverit ja riivisin seda pannile, siis viskasin suts mandleid otsa, päevalilleseemneid ka. Võtsin kaks banaani, murdsin banaanid pannile tükkideks. Just siis oligi aeg hakata kogu seda asja segama, ingver oli juba panni küljes kinni. Lükkasin-kraapisin kõike seda asja puulusikaga pannil edasi tagasi, asi susises ja tossas. Keerasin tule alt, kui köök oli parajalt banaanitossune ja banaanid olid ümbert pehmed. Lükkasin kõik selle kraami kausikesse ja panin peale sortsu külma koort. Nüüd olen rõõmus.
Mats, kes mulle ükskord seda magustoitu tegi, ütles, et eriti hea on see värk jäätisega. Ja soovitatav on teha just päevalilleõliga.

 

Why not do it like I just did: I took a frying pan, put the heat on, sprinkled some sunflower oil on the pan. Took a little bit of ginger and grated it on the pan, than threw some almonds on top of it, and some sunflower seeds too. Took two bananas and broke them in peaces. That was the exact time to start to mix this whole thing, ginger was already stuck on the bottom of the pan. Pushed-scraped the whole thing back and forward with a wooden pan-shovel, thing fizzeld and fumed. Turned the heat off, when the kitcken was just enough banana-smoky and bananas were soft outside. Put it all in a little bowl and added some cold cream. Now I´m happy.
Mats, who once made me this dessert, said that this thing is best with ice cream. And it is recommended to do it with sunflower oil, yes.

January 10, 2013 Food

September 23, 2012 Estonia, Food

Hommikusöök. Päike mõnusalt silmas, uus päev alaku!

April 30, 2012 Berlin, Food

Pärast viimase sissekande pikka mula läks mul isu ära ja jätkasin paastumist, lisaks hakkasin internetis ringi vaatama ja sain aru, et ma tahan oma paastu vähe lihtsamaks teha – paljale veele lisaks võtsin nüüd hommikusöögiks klaasi sooja veega segatud mahla (lurbin lusikaga), lõunaks “söön” puljongit (soolata, muidugi) ja õhtul jälle üks klaas mahla (ploomi). Võtsin ka jupi kuivatatud leiba ja lutsisin seda puljongiga koos – maitseelamus missugune, aga tunnen, et see ei ole hea variant, nii et jätan selle välja. Võite arvata, et puljong ja mahl pärast nii pikki veepäevi on nagu parim söök üldse. Micha sööb siin juba täies hoos, pastat ja lõheleiba, mida iganes. Lõunatame koos, mina õnnelikult oma puljongit, tema oma sööke.

 

Paastuma hakkasin ma sellepärast, et sattusin lugema kirjeldust meie soolestikust  ja sellest, kuidas sinna mürke-värke koguneb, tundsin kohe, et ega mul seal kõik korras pole ja alustasin kohe, see oli lihtsalt elementaarne.  L. Viilma kirjutas kenasti soolestiku kohta näite, et kui solgitoru käib kiirelt läbi, on see puhas, kui käib aeglaselt, siis kogub mustust. Ja meie sooled koguvad kuni 2 kg seda saasta. No vabandust, ma ei taha liiga jälgiks minna, aga ikka lähen vat. Näiteks mõni inimene hakkab paastumise ajal lõhnama medikamentide järgi, see on märk, et need hakkavad kehast eralduma. Sõber just kirjutas sellisest juhtumist, et üks paastus 2 nädalat ja siis hakkas selle medikamendi lõhna pärast imelik ja lõpetas igaksjuhuks ära. Mis on ka õige, hirmuga ei maksa jamada.

Nii ma siin elan. Käin ikka jalutamas, ilmad on väga soojad, praegu siin rõdul näitab 28 plussi, nii et iseenesest kui ma parki telgi paneks ja sisse roniks, siis olekski saun. Rõdu uks on lahti ja toast tuleb külma. Nii ongi.

April 29, 2012 Berlin, Food, Home