February 16, 2016 Egypt

9O7A6231_1

January 26, 2016 Egypt

March 20, 2015 Egypt

_MG_8764_1 _MG_8864_1

December 7, 2014 Egypt, Nature

_MG_8428_1 _MG_8462_1 _MG_8485_1 _MG_8486_1 _MG_8516_1 _MG_8523_1

March 21, 2014 Egypt, Travel

_MG_6884_1_MG_6833_1_MG_6942_1

On one photo you can see the mountains and some palms – under these palms is a café, rented of a friend of mine. It´s our oasis, where it´s perfect to spend your time: sometimes go to swim, then take a bit sun, then eat, then work in laptop…

January 28, 2014 Egypt, Travel

Olin vahepeal Egiptuses, käisin seal Michaeliga kaasas, võinoh, see reis oli sünnipäevaks saadud temalt. Tal on seal Irise kursus kord aastas, nüüd läksime koos nädal enne kursust sinna, Lukas tuli ka. Suvitasime, olime turistid, istusime kohvikus, sõime head toitu. Veel oli seal näiteks Johanna, keda ma kunagi ammu Rootsis kohtasin, ja oli grupp rootslasi, kes tegid ka Irisega kursust seal. Nii et inimesi oli liikumas, ikka saadi El Saraya kohvikus kokku või restoran Orientali lõunasöögilauas. Muidu oleks see Hurghada linn natuke veider olnud. Tegelikult see oli veider nagunii, eriti alguses, kui ma tänaval kõndisin ja esimene tänavamüüja, kes minuga rääkima hakkas, küsis: “Hi, where are you coming from? From Estonia?” ja teine, kes minuga rääkima hakkas, küsis eesti keeles “Kuidas läheb?”.  Ükski teine mind enam eesti keeles ei kõnetanud ega arvanud, et ma Eestist olen. Hurghada on muidu vene turistide linn, samuti elab ja käib seal palju sakslasi ja rootslasi. Eesti keelt kuulsin ka korra.

1. märtsil:

“Ma ei oska enam kirjutada vist, hakkan pihta ja siis kustutan ära sest see ei sobi, siis alustan jälle ja siis lõpuks ei viitsi proovida enam. Tunne on küll, et võiks kirjutada. Nüüd on mul küll viimane täispäev siin Egiptuses, Hurghada linnas. Ärkasin päris vara täna, võtsin ühe dushi ning pesin oma pikad püksid ära, nendega lähen ma homme koduteele ja tahtsin, et need siinsest tolmust puhtad oleks. Siis lippasin alla kohvikusse ja vaatasin, mis suure võrgu peale on jäänud – internet näitas ühtteist huvitavat, aga minu nina tilkus nii jubedalt, et pidin asjad kokku pakkima ja poodi salfakate järgi minema. Nüüd ostsin mitu pakki taskurätte ja tuli välja, et need lõhnavad jube tugevalt ja tundub, et need tekitavad nohu juurde. Nohutekitavad taskurätid. Tulin koju jälle ja teen ühe mõttepausi siin enne, kui randa lähen. Keskpäeva päike on natuke liiga tige, ootan sutsu.

Eile käisin rannas korralikult, see lennukist mahajäämine oli täiesti õige asi, tunnen, kuidas kõik on teistmoodi. Näiteks on meil nüüd sääsevõrk. See ähendab, et meil pole palju sääski, vaid on ainult üks sääsk, kes häirib. See sääsk näiteks peidab end tooli alla, kui ma teda kätte tahan saada. Nad on siin väiksed, kiired ja kavalad. (Nuuskan. Oh, mis parfüüm!) Jah, sääsed mulle ei meeldi, õhtuti kohvikus istudes pean vaatama, et pikad püksid jalas oleks, muidu lähen närvi. Neile meeldib mind süüa, teised kõik on täiesti rahulikud, nende jaoks poleks nagu sääski olemas. Ühesõnaga, meil on nüüd toas sääsevõrk, mis hoiab suuremad massid eemale. Neli meest käisid seda üles panemas.

Veel on muutus see, et ma käin rannas. Oma sünnipäeval põletasin ma end ära ja siis ei kippunud päikese kätte enam, aga just praegu on nahk taastunud ja ostsin õli, millega end üle pritsin korralikult enne päikese kätte minemist, nii et mõnus on. Siin on kõik rannad tasulised, aga kuna sõprade rootslaste grupp on ühes superluks hotellis, kus on basseinid, palmid ja rand, siis hakkasid teised ka sinna tahtma. Eile plaanisimegi pikalt, kuidas sinna sisse saada, et kas peaks kellegi kaasa võtma, kes seal hotellis ööbib, kas peaks seletama, et me oleme sõbrad või kas peaks äkki lihtsalt otsejoones läbi jalutama, tehes ükskõikset nägu. Kuna üks oli proovinud niimoodi läbi jalutada ja see tal õnnestus, siis ma proovisin ka. Kõigepealt läksime turvaväravatest läbi, seal olid paar meest, kes meid uurisid, siis hakkasin ma otsejoones minema, teised vist teadsid, et tegelt peab passi andma, aga nad ikka tulid mulle järgi, kuniks mehed seletades meie poole jooksid. Mõtlesin, et nüüd lõbu läbi, aga selgus, et lihtsalt tuleb pass anda, et siis nad tänavad, meie täname ka ja kõik on okidoki. Nii ma seal siis päevitasin korralikult. Nii soe ja hea! Hädavajalik. Unustan kogeaeg, et on talvine aeg.

Irisel on tore elu, sõbrad ja tuttavad ja huvilised tulevad siia tema juurde, tal grupp grupi järel, peale selle on tal mõned sõbrad, kaks egiptuse meest, üks sakslane ja üks rootslane, kes temaga koos on. Mõned grupid on Dahabis, aga Iris ütles, et Hurghadas meeldib talle kõige rohkem. Praegu just on tal grupp „Kommunikatsioon kui kunst“, kus 20 inimest teevad kõvasti kommunikatsiooniteemalist tööd. Moodustatakse teemade gruppe, arutatakse asju, proovitakse end teistele selgitada, proovitakse tegeleda primaarsega. Michael on ühes selles grupis ja sellepärast olen ka mina parasjagu Egiptuses. Võinoh, parasjagu olen ma ainult sellepärast, et ma jäin lennukist maha, muidu oleks pidanud 27. veebruaril lahkuma.

 Võtan nüüd oma asjad ja kobin randa. Õhtupoole äkki võtan ühe tai massaashi.”

_MG_8235_1

 

March 8, 2013 Egypt