Pühapäev

Tuleb leppida, et mõni päev lihtsalt on selline, et saagi muud tehtud, kui üks jalutuskäik ja üks leivasupp. Täna on just selline päev. Olen küll hakanud aksepteerima seda, et mul on kahte moodi hommikuid, ühed on sellised, kus olen naksti kell 7 üleval, võimlen, jooksen, teen Michaeliga hommikukohvi, siis töö, siis lõuna, siis jalutuskäik, siis jälle töö jne, teine sort hommikuid on sellised, et ma olen kutu, silm on nagu kinni kleebitud, keha on nõrk, tahe puudub, Michael toob mulle kohvi voodisse, magan tassi hoides kuni kohv on jahe ja siis lurbin ta ära, siis hädaldan, siis ajan end voodist välja, olen vaeseke ja siis lähen jooksma. Pärast jooksmist hakkab õnneks alati hea. Täna ma isegi ei jooksnud, kõndisin lihtsalt jooksurajal ja vist sellepärast polegi ma muuga maha saand kui ühe leivasupiga. See on võibolla kolmandat sorti hommik, võinoh, ärkasin nii hilja, et oli juba päris päev. Michael läks laia maailma loenguid andma, seda enam on see pühapäev eriti vaikne ja veniv.  Las ta siis olla selline, see esimene novembri pühapäev.

 

Leave a Comment

Tags: , ,

November 4, 2012 Berlin