Kiire ülevaade maailmast

Käisin Saksamaal tuuritamas. Võtsime siit Berliinist ühe haisva punkari peale, kes oli tegelikult täitsa armas, ta oli küll väga väsinud ja magas sirakil, sesmõttes oli hea, et see teine inimene, kes oli end sõidule registreerinud, ei tulnud. Siin on see http://www.mitfahrgelegenheit.de/ väga populaarne, rongisõit on lihtsalt üle mõistuse kallis, buss on jällegi aeglane, nii et mitfareniga saab autole ja saab inimestega tutvuda, autoomanik jällegi saab osa bensiinirahast tagasi. Nii me siit teele läksime, 7 tunniga olime M. ema juures Schwartzwaldis, seal tegime kiirelt meile riiulid ja ülejäänud aja käisime nunnut (Gangenbach) ümbruskonda vaatamas ja olime niisama.  Mägede vahel oli värske õhk ja kondikülm.

 

Järgmine peatus oli Waldkirch, kus toimus Saksa intuitiivpedagoogika seminar. Evelin oli ka seal ja organiseeris kõik ära, tegi näiteks  uue rahvusvahelise naiste kunstigrupi (sellel on mingi ägedam ingliskeelne nimi), intervjueeris niisama ja ajas ühise veebinduse asja, IP-d on ju varsti igal maal, Eestis ka (sept)! Ma käisin vahepeal vaatasin, mis nad kõik teevad, ülejäänud aja ronisin mägedes, käisin külavahel, kirjutasin, mõtisklesin. Kevad oli täies hoos, maasikad õitsesid tee servas, sireleid nägin õitsema minemas, nõges ajas suud vett jooksma, nagu Evelin kommenteeris. Eveliniga käisime me Freiburgis, kus me enamasti istusime kohvikus ja jaurasime, aga  luusisime ka näiteks kuulsas ülikoolis ringi, mis oli nii suur ja tõsine, et ma tundsin, et selles elus ei ole mul lootustki targaks saada. Sõime kirikuplatsil pratwursti ja olime peaaegu nagu sakslased.

Minu toa aknast oli selline vaade ühel hommikul:

 

Njaa. Edasi läksime me Shveitsi sest ma tahtsin Goetheanumisse minna. Mulle meeldis seal üks kõrvalmaja, kus Steiner hiljem elas. Ja raamatukogu. Ja pildid esimesest Goetheanumist. Uus Goetheanum on eest ilusalt massiivne ja tagant on nagu eriti kole blokkmaja. Võtsime kohvikus 10 euroga kaks kohvi ja vaatasime inimesi. Tundsin ennast natuke nagu Ytterjärna kultuurimajas, mis on minu väikseks pettumuseks Goetheanumist maha viksitud, õnneks küll mitte nii koledalt, rootslastel on ilumeel hoopis teist laadi, hubasemat laadi. Sain seal aru, et mul on antroposoofilisest kunstistiilist üledoos, nii et mul hakkab natuke paha, kui ma selliseid pilte näen. Ma saan aru, et need on väga tunnetuslikud, aga need on samas ka täiesti iseloomutud. Ükskord, kui ma targemaks saan, siis ma argumenteerin pikemalt.

 

Sealt ülevalt mäe otsast tulime me allapoole ja külastasime ühte kunstnikumeest, kelle oli närtsinud nartsiss kõrva taga. Mulle jäi meelde jutt sellest, kuidas puutöö õpetaja leivaaluse meisterdamise ajal rääkis, et õpilane peab ette kujutama, kuidas see leib seal liua peal lõpuks on, aga kui ilus hinge ja armastusega tehtud töö valmis sai, siis pandi see lihtsalt keldrisse riiulile seisma, nagu kõik teised tööd, nii et see kunagi ühtegi leiba ei näegi. Neil ei olnud lubatud oma töödest pilti teha, rääkimata  töö endale jätmisest. See on võimu koht seal, seda võib igaüks tunda, kui ta just pilvedes ei hõlju. Kunstimehe tuba oli selline:

 

Pärast seda kunstnikku läksime edasi tema eksnaise juurde, kes on ka kunstnik ja eurütmist. Nad elasid varem Berliinis ja müüsid kirbuturul asju, tegelesid vanakraamiga, korterite legaalse tühjendamisega. Elasid kuidagi ära ühesõnaga. Ükskord nad leidsid suure rahasumma (5000 eur) voodi seest, aga nad ei osanud sellega midagi peale hakata, nii et andsid selle ühele sõbrale. Kujuta ette, kui pingutad, et kuidagi ära elada ja siis saad järsku palju raha, see lööb ju elurütmi sassi ja võtab pingutamise mõtte ära. Tegelikult ma ei tea, mis põhjus oli. Nüüd me olime seal korteris, mis oli remontimisel, wc-l ust ei olnud, wc poti kõrval pesumasinal oli pliit, ta veel ütles, et äkki ta ei tahagi kööki omale, saab siin hakkama küll, aga siis ta ikka mõtles, et ta tahaks kooki küpsetada. Vetsus ei saa kooki küpsetada. Ju. Tal oli koer, kes oli nii vaesekese väljanägemisega ja kellel oli parajasti köha. Sellepärast vist ta nägigi vaeseke välja. Rääkisime juttu, sõime võileiba. Hommikul hakkasime kodupoole sõitma. Aknast paistis torn.

Leave a Comment