2013

2013 oli avastamise aasta.  Ma avastasin oma oskusi, potensiaali, aga avasin sellest vaid osakese. Vahel mõtlen sellele, kuidas I. Johansson ütleb, et tema kasutab oma potensiaali väga suures osas, ta panustab kogu oma elu sellele, et oma oskusi teise inimestega jagada. Miks ma seda meenutan ongi see, et ma tunnen, kui palju on meis jõudu ja oskusi, aga kui vähe me seda endast välja laseme. Kõrvalt näeme ikka sõpru, kes on meie arvates superandekad ja me ei saa aru, miks nad SUURI tegusid ei tee. 🙂 Neil oleks see ju nii lihtne sest nad on NII andekad! Tegelikult oleme me kõik nii andekad.
Siin Saksamaal oli võitlus sellepärast, et mitte kaotada töökohti masinatele, st on töökohad, mis on ohustatud sest masinad võtavad inimestelt töö üle. Näiteks selle võitluse tulemusena jäi alles töökoht, kus mees või naine seisab rongiperroonil ja ütleb läbi valjuhääldi “Ettevaatust, uksed sulguvad!” ja siis vajutab ta nuppu. Tegelikult seda tööd ei oleks vaja, seda saaks masin teha. Kui sellised masinatöid lasta masinatel teha, siis saaks inimesed ka üles leida oma päris oskused. Eks nad ise tahavad seda nuppu vajutada, nad arvavad, et nad ei oska midagi muud. Mitte, et keegi on parem või halvem, aga ma arvan, et oma elu kutsest aru saamine on meie põhiülesanne inimesena.

Pärast raskeid töökogemusi toredatel töökohtadel, olen nüüd hoopis seda uutmoodi elu avamas – töötan rõõmuga, ma lausa lähen närvi, kui teised on ületöötanud ja võtavad puhkust ja ei vasta meilidele, samal ajal, kui mina olen nii inspireeritud ja rõõmus ja tahan edasi töötada suure hooga! Sest mismoodi sul on puhkust vaja millestki, mis on sulle nagu õhk?

Ma olen väga ägedates kohtades töötanud eelnevalt, aga ikka olen ma väinud olnud, ikka olen vastumeelselt tööle läinud, isegi kui olen näinud, et töökoht on nii tore ja hea ja vahva. Nüüd tean, et see ei olnud koht, kus ma sain tegelikult oma annet kasutada.

Suvalisi meenutusi 2013. aastast:

Jaanuaris alustasin insagrammimist.  Tegin Kalamatsi lehte. Lukas elas meil, mängisime primaarmängu. Pildistasin Berliinis pigem loodust ja sellest pildist sai hiljem kujundus plaadikettal:

_MG_7996_0_0_1

Veebruaris sain Kalamatsi valmis, sain palju julgustavat tagasisidet, nägin, et kõik ei ole täiuslik seal lehel, aga selline ta on ja praegu paremini ei oska.

Käisime Berlinalel.

IMG_0239

Siis sõitsime läbi Genfi Egiptusesse. Läksime Irisele külla ja niisama olema. Pidasin seal sünnipäeva. Samal ajal suhtlesin Maarja Nuudiga, kes soovis plaadiümbrist ja seda oli kiiresti vaja. Mõtlesin, et ei hakka jamama, aga lõpuks ikka jamasin.

Märtsis jamasingi selle plaadiümbrisega, alustasime üsna päikeseliselt, aga siis ikka saime aru, et oleme sünged tüdrukud ja siis tuli plaadiümbris ka pigem tume kui hele. Michael oli tugev tehnoabi.

koos_sinarohekas

Samal ajal orgunnisin Maarja Purgaga naistekursust. Katjaga maalisime tema pool:

IMG_0755

Tegin vennale lehe.

Aprillis tegime Maarjaga ülieduka naistekursuse Esna mõisas, iga minut oli õnnestunud, inimesed olid tänulikud, ise olime rahul. Ainult üks asi jäi kripeldama, aga las ta olla. Mari viis meid pärast kursust bussile ja ta tegi meile selgeks, et Irise kursust on ka ikkagi vaja, ja ma otsustasin, et teen selle ikkagi ära Maarjaga, kuigi ma olin vahepeal alla andnud.
Sõitsin korra veel Esnasse, pildistasin Kalamatsielu ja võtsin kaasa praejuustu, mida ma pildistasin oma kodustuudios ema juures. 🙂 Väga maitsev oli. Otse Esnast sõitsin Piip ja Tuut mängumajja, kuhu jõudsin just napilt enne kontserdi algust. Nägin seal, kuidas Maarja “Soolo” plaadid välja tulid ja tegin seal Maarjast paar pilti. Sõitsin tagasi Berliini. Jälle üks koduleht sai valmis.

mn

Aprillis tuli Johanna meile elama.

— Mais pildistasin palju õisi, käisime Johannaga palju ringi. Oli marss Monsanto vastu.

Juunis oli tore ringigängimine külalistega Eestist.

970543_10151589651367906_296999884_n

Käisin Rootsis, külastasin traditsiooniliselt Fotografiskat. Pildistasin siin. Töötasin Idaga vanas majas, kus vaade oli üle põldude, maalisime silte tema projektile.

IMG_1381

Kõndisin jälle vanu radu, metsateid, mis olid kunagi mu koduteed.

IMG_1374

Jaanipäeva olime Sjöbises. Siis tulin ma Berliini ja võtsin endaga kaasa T. ja F., nad tutvusid linnaga, natuke saime koos ka ringi sõita. Maalisime terve ühe nädalavahetuse Katjaga ja mõndade külalistega.

Juulis reisisime Austriasse läbi Saksamaa huvitavate kohtade. Samal ajal orgunnisime Maarjaga Irise kursust. Oli suur Snowdeni toetus aktsioon. Kuu lõpus sõitsin Eestisse.

Augustis oligi Irise kursus, mis läks jällegi väga hästi, aga enne seda olin mõnda aega Eestis, pildistasin Maarja Nuuti ja muud.  Nägin FB Berliini grupis lapsehoiukuulutust ja saatsin “avalduse”. Mul oli ammu tunne, et mul on rohkem tegevust väljaspool kodu vaja. Tegin M. Nuudile visiitkaarti.

_MG_3324_1

Septembris külastasin näitusi, pildistasin, tegin Maarja Purgale visiitkaarti, joonistasin animatsiooni meie suurele Filosoofilisele Mängule. Kord nädalas tsillisin väikse Elinaga, minu ülesanne oli eesti keelt rääkida ja niisama Elina seltskonda nautida, seda ka oktoobris ja edaspidi. Tegin esimest korda elus ajakirja, kuigi olin otsustanud, et ma ikkagi ei tee seda. Hetkel, kui otsustasin, et ei võta seda tööd vastu, oli hea kerge tunne magama jääda, aga järgmisel päeval hakkasin millegipärast InDesignis asju proovima ja otsustasin ikka teha. 🙂 Palju tööd oli, aga mulle meeldis! Õppisin oikuipalju. Michael oli tehnoabi.

Oktoobris käisin Rootsis, astusin sisse ühest väravast ja sain aru, et see on mu uus rootsi kodu. Pildistasin, olin, vaatasin. Tutvusin ühe perekonnaga. Pärast seda sõitsin Eestisse.

Novembris pildistasin Piret Pääri ja nägin, et väga raske on üksi kõike näha ja teha – vaadata, et taust oleks hea, et näoilme oleks sobiv, et valgus oleks hea, vaadata, et riietel ei oleks sodi ja samal ajal veel rääkida inimesega ja mõtelda järgmisi samme. Kõvasti praktikat on vaja. Aga mul on eriti hea meel, kui keegi minult fotosessiooni soovib.

_MG_5337_1

Sõitsin Kölni Maarjale külla ja siis koju. Joonistasin-maalisin Filosoofilise Mängu jaoks asju.

Detsembris olin rahulik. Pool kuud magasin, vahepeal tegin OY Lighthouse Consulting´ule lehte, sellist väga algelist. Hakkasin kaasaegset kalligraafiat omal käel õppima. Võtsin välja oma suled-tindid, mis olid aastast 2000 seisnud. Kujundasin kodu. Magasin. Jalutasin palju.

Põhilised asjad, mis juhtusid, olid ikkagi pigem need nähtamatud sisevõitlused, millest on raske kirjutada sest neil pole konkreetset algust ega lõppu ega tulemust.

Tänaksin ma oma elukaaslast, kelle panus mu käekäiku on suur, veel tänaks Iris Johanssoni, kes ikka ja jälle mulle samu asju korrutab 🙂

Tänan iseend, et ma olen julgenud südame järgi elada 🙂

 

Head 2013. lõppu!

Maarja

 

 

2 Comments

  1. SUPER !!! Nii edukas ja ilus avastamiste aasta. See viimane lause on köige tähtsam ja peaks olema suurte punaste tähtedega kirjutatud, et oskame selle peale tänulikud olla, et nii südame järgi elada saame. Soovin sulle edasi palju mängulist avastamist ja julgust ikka enda hingeelu ilusamaks teha südamehäält jälgides…..Köikke head 2014- ks soovides ! Arvo

Leave a Comment

December 31, 2013 My year