Mittemillestki

Istun toas ja näpud külmetavad, õues on kuumalaine ja oleks vist aeg sellest osa võtta. Mõtlen siin juba mitu päeva, mida selle kuumalainega peale hakata, kui ta ükskord kohale jõuab, kas rannas mitte ei ole siis liiga kuum… ma ei ole rannainimene ja ei tea, kuidas seal käituda ja millal oleks just kõige parem aeg randa külastada… tahaksin end korralikult veel läbi soojendada, tunda, et nüüd, nüüd ma praen, jäägu see meelde, talletugu rakkudesse, sest sügis ei ole ju enam kaugel… selline on pessimisti kesksuvi… leivajuuretist mõtlesin teha sest toas peaks vähemalt pluss 23 olema, et asi elama läheks, meil siin on aga enamasti nii, et näed, nagu praegugi – näpud külmetavad…. ma olen muidugi ka see tüüp, kellel harva on soe, ikka on mul jahe, ikka vähe vilu… aga enne, kui leivateoks läheb, oleks vaja leivavorm hankida ja see tundub tohutu pingutus… botaanikaaeda mõtlesin minna… vähemalt sai nüüd portfolio jaoks pildid valitud ja prinditud, äkki nad leiavad sealt midagi… nädala lõpus sõidan jälle Rootsi. Paar päeva tagasi mõtlesin, et kuidas saaks nii teha, et minu lemmikmuusikud teeks ühe ekstra tantsuõhtu sellel ajal, kui mina seal olen, aga ühtegi väga head mõtet ei tulnud pähe, aga asi lahenes ise – keegi pani kuskile lingi fb-is, et justnimelt sellel päeval, kui ma Rootsi jõuan, teevad justnimelt need muusikud ühe korraliku tantsu. Isegi Michael tuleb kaasa. Ja Ida on seal, kui tal just kõik raske pole parasjagu. Ma lähen nüüd patseerima.

Üks mälestus aprillikuusest kuumalainest:

 

valge

Leave a Comment

Tags:

July 23, 2012 Berlin, Video